Ajalugu

Liivalaia koolis on haridust antud juba 1966. aasta 1.septembrist.Eelmise sajandi algusaastail asus praeguse “Olümpia” hotelli kohal Kaasani Tütarlaste Kool, mis kandis hiljem 11. Algkooli nime. Tollane koolimaja jäi kitsaks ja 1918/1919. õppeaastal avas linnavalitsus Tatari ja Allika tänava nurgal Tallinna 14. Linna Algkooli. Koolihoone oli kahekorruseline, teisel korrusel oli kuus klassiruumi ja õpetajate tuba. Esimesel korrusel asus saal, mida kasutati aktusesaalina ja võimlana. 1962. aastal ehitati saaliga piirnevad sööklaruumid. Samas oli ka väike kahetoaline kooliteenija korter, riidehoid asus keldrikorrusel, kuhu 1963. aastal ehitati poiste tööõpetuse klassiruum.1953. aastal muudeti koolid segakoolideks, kus õppisid nii poisid kui ka tüdrukud. Tallinna 14. Linna Algkool sai õige pea 14. 7-klassiliseks Mittetäielikuks Keskkooliks, hiljem 8-klassiliseks kooliks.Õppe-ja kasvatustöös oli see kool linna parimate koolide hulgas. Kujunesid välja ajastule omased traditsioonid, hinnati head käitumist ja ranget korda kooli igapäevases elus. Suur oli vanemate panus koolielu korraldamisel.Enne viimast sõda oli 14. Algkooli koolijuhiks proua A.Must. Pärast sõda sai uueks koolijuhiks Elisabeth Linnuse, tuntud esperantist. Sel ajal muutus 14. Linna Algkool esperantistide keskuseks, kus peeti kursusi ja kokkutulekuid.Aastail 1960-1962 oli koolijuht Laine Sams, kes hakkas pidama plaane uue koolimaja ehitamiseks kesklinnas, vana maja oli 400 õpilasele kitsaks jäänud. Õppetöö käis siis kahes vahetuses.1962.aasta septembris juhtis kooli Loora Raiste, kelle ajal ehitati välja söökla ja poiste tööõpetuse ruumid. Ka mõte uuest majast kasvas ja omandas kindlamaid piirjooni. Linnaisad pakkusid uue kooli asukohaks praeguse Liivalaia Gümnaasiumi kohal asunud segusõlme maa-ala. Krundi laiendamisel lammutati selle idapoolses osas ennatlikult kuulsa nahakunstniku Taska korralik kolmekordne maja.

Uut koolimaja pandi ehitama vangid. Ehitustöö oli lohakas, töökorraldus halb, nagu tollal tavaline. Uue koolihoone pidi endale saama Tallinna 14. 8-klassiline Kool kaugema perspektiiviga saada keskkooliks, mis tollal oli 11 klassiline.

Maja pidi valmima 1966. aasta septembriks. Siis tuli ootamatusena kõrgemal pool tehtud otsus, et koos 14. 7-klassilise Mittetäieliku Keskkooliga asub sellesse majja ka vene õppekeelega 32.Keskkool Sakala tänavalt, mille paekivist hoone läks naabruses asuva Õpetajate Täiendusinstituudi käsutusse. Nii tekkis venestamise eesmärki silmas pidades 1966.aasta sügisel uus eesti-vene segakool, mis sai nimeks Tallinna 47. Keskkool.

Koolijuhataja Loora Raiste andis oma õpilased ja õpetajad üle Tallinna 47. Keskkooli esimesele direktorile Alo Kuldkepile. Õppima asus umbes 1000 õpilast 31 klassikomplektis. Töö toimus kahes vahetuses.

1966. aasta 1.septembril kogunes uus koolipere “Kalevi” spordihalli. Kõnelesid vanad koolijuhid, ehitajad andsid üle traditsioonilise koolimaja võtme ja kolonnis suunduti oma uue kooli juurde.

Võib arvata, et kooli esimesed aastad ei olnud sugugi kerged ei õpilastele, õpetajatele ega kooli direktorile. Kool töötas kahes vahetuses kahe erineva õppekeelega. Kõrvuti olid asetatud kaks maailmanägemust, kaks kultuurikeskkonda, kaks ellusuhtumist. Raske oli korraldada keelerinevuste tõttu ühisüritusi, ei kujunenud vahetuid kontakte õpilaskonna vahel.

1977. aasta 1.septembrist algas Tallinna 47. Keskkoolis vaid eestikeelne õppetöö.

Tänaseks kannab kool Liivalaia Gümnaasiumi nime ja alates 1995.aastast on kooli direktoriks Tiina Lorents, kes on suurt tähelepanu pööranud kooli renoveerimisele ja üha kaasaegsemaks muutmisele. Kool on saanud uuenäolise aula, on vahetatud aknad, et tänavamüra ei segaks tunnitööd, on sisse seatud erilaadse heliga koolikell. Koolil on olemas kaasaegselt sisustatud arvutiklass, kus saavad käia kõik huvilised, aktiivselt tegutsevad kooli koorid, väga tublid on spordipoisid, eriti käsipalliga tegelejad. Gümnaasiumi õpilastel on võimalik õppida sotsiaalhoolduse, kodunduse või autoõpetuse eriala, lisaks saadakse algteadmise majandusõpetusest.

Alates 1999. aastast on Liivalaia Gümnaasiumil oma sümboolika. Õpilastel on võimalik tellida kooli logoga õpilaspäevikuid.

Traditsiooniliseks on saanud õpilaste jõulu- ja kevadkontserdid lastevanematele, õpilastööde näitused, tublimatele õpilastele koolipoolse ekskursiooni korraldamine, jõuluaegsed päkapikud …

M.Tambergi “Liivalaia Gümnaasium 30″ põhjal Kaja Jõearu

Õppeaastal 2009/2010 toimus koolihoone täielik renoveerimine, spordisaali avardamine ja koolistaadioni rajamine.

Direktoriks sai Veiko Rohunurm.