Hindamisjuhend
Kinnitatud direktori 12.12.2011
käskkirjaga nr 8-p
Liivalaia Gümnaasiumi hindamisjuhend
(edaspidi LG)
Juhend kehtestatakse haridus- ja teadusministri 16.11.2006 määruse nr.41 „Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ ja PGS § 29 alusel.
Üldsätted
1. hindamise eesmärk;
2. hindamise põhimõtted;
3. hindamise korraldamine;
4. hindamise liigid;
5. hinnangute ja hinnete kirjeldus;
6. käitumise ja hoolsuse hindamine;
7. hindamisest teavitamine;
8. suulise hinnangu ja hinde vaidlustamine;
9. konsultatsioonide läbiviimine ja järelvastamine;
10. õpilase täiendavale õppetööle jätmine;
11. klassikursuse kordama jätmine;
12. õpilase järgmisse klassi üleviimine.
13. märked e-koolis.
1. Hindamise eesmärk
1.1. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
- innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
- toetada õpilase arengut andes tagasisidet tema õpiedukusest;
- suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetades tema edasise haridustee valikut;
- arendada õpilase õpioskusi ja eneserefleksiooni (vigade avastamine, parandamine, vältimine);
- suurendada õpilase vastutust õpitulemuste eest (ta teab, mida, millal ja milliste kriteeriumite alusel hinnatakse);
- väärtustada kõiki õppeaineid;
- suunata õpetaja eesmärgipärast tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
1.2. Õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
- suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma LG kodukorra eeskirju;
- motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
2. Hindamise põhimõtted
Õpilase teadmiste ja oskuste hindamine on:
- planeeritud ja süsteemne;
- objektiivne ja usaldusväärne;
- mitmekülgne – hinnatakse mitte ainult mälu, faktiteadmisi, reprodutseerimisvõimet, vaid ka oskust teadmisi rakendada, süstematiseerida, võrrelda, üldistada, järeldusi teha jms;
3. Hindamise korraldamine
3.1. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamine on fikseeritud aineõpetaja töökavas.
3.2. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
3.3. Oskusainetes (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus) arvestatakse õpitulemuste hindamisel riiklikus õppekavas sätestatud tulemuste kõrval ka õpilase individuaalseid erivõimeid.
3.4. Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (ulatuslike tööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja fikseeritakse e- päevikus vähemalt 1 nädalal varem.
3.5. Ulatuslikuks tööks nimetatakse tööd, mis hõlmab enama kui 1 tunni materjali või mille ettevalmistamine võtab õpilaselt aega rohkem kui tavapärane kodutöö.
3.6. Ühes õppepäevas tohib läbi viia kaks ulatuslikku tööd.
3.7. Ulatuslikke töid ei tohi koondada õppenädala, veerandi/ kursuse lõppu.
3.8. Praktiliste tööde hindamisel arvestatakse tulemuse vastavust püstitatud eesmärgile, töövõtete ja –vahendite kasutamisoskust ning lahendusvariantide originaalsust;
3.9. Õpetaja ja õpilase vahelisel kokkuleppel võrdsustatakse osavõtmine piirkondlikest ja vabariiklikest olümpiaadidest, konverentsidest, konkurssidest jne ühe hindega.
3.10. Vihikute vormistamisele esitatud nõuded ja kontrollimise viisi kehtestab aineõpetaja.
3.11. LGs sooritab 8.klass- matemaatikast, 10.klass- inglise keelest, 11.klass- eesti keelest üleminekueksami.
3.12 Eksami vormi määrab aineõpetaja ja vastavad materjalid kinnitab õppealajuhataja.
3.13 LGs sooritab 7. ja 10. klassi õpilane ühes aines uurimusliku või praktilise töö.
3.14. Töö eesmärk on võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada.
3.15. Õppeainest, milles uurimuslik töö sooritatakse, tuleb kooli juhtkonda teavitada kirjalikult 1. veerandi lõpuks.
3.16. Uurimusliku töö vormi määrab aineõpetaja ja vastavad materjalid kinnitab direktori asetäitja õppealal.
3.17. Uurimuslik töö võib olla:
- kirjalik (näit. referaat, mille tegemist juhendab aineõpetaja või mõni teine sama ala spetsialist);
- praktiline (näit. laboratoorsete tööde tsükkel, võimlemiskava, õpimapp, kunsti- või tarbeese, näitemäng);
- õpilasgrupi uurimus, milles osaleb kuni 3 õpilast;
3.18. Uurimuslik töö peab olema vormistatud ning kaitstud hiljemalt aprillis.
3.19. Uurimusliku töö kaitsmiseks moodustatakse LG direktori käskkirjaga komisjon, kuhu kuulub kooli juhtkonna liige, vähemalt üks sama aine õpetaja ja töö juhendaja.
3.20. Uurimusliku töö tulemus mõjutab aastahinnet.
3.21. Parimad tööd kantakse ette LG õpilaskonverentsil ja säilitatakse kooli raamatukogus.
3.22. 2.-6. klassini korraldatakse tasemetööd eesti keelest ja matemaatikast, 7. klassis toimuvad tasemetööd loodusõpetusest ja teisena õpitud võõrkeeles, 8. klassis inglise keeles ja bioloogias 10.-11. klasside õpilased sooritavad kahes aines tasemetöö, millest teavitatakse neid IV veerandi algul.
4. Hindamise liigid
4.1. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel eristatakse protsessi-, tulemus- ja kokkuvõtvat hindamist
4.2. Protsessihindamine:
- võtab arvesse õpilase arengut ja võimeid – tal on õppeprotsessis kujundav ja ka diagnoosiv funktsioon ning tagasisidet andev roll;
- hindamise vormid ja meetodid valib õpetaja, sõltuvalt aine spetsiifikast (näit. suuline küsitlus, kirjalik töö, praktiline töö, kodutöö, aktiivsus ja töö tunnis, vihikuhinne);
- protsesshinne üldjuhul järelvastamisele ei kuulu. Erinevatest protsessihinnetest on õpetajal õigus kujundada üks ulatusliku töö hindega võrdne hinne, mis eristatakse ka vastava märgistusega e- päevikus.
4.3. Tulemushindamine:
- annab õpilasele ja õpetajale ülevaate teatud teema õpitulemustest kui tervikust, võrdlusvõimaluse õppekavas olevaga ning võimaluse põhjalikumaks analüüsiks ning töö edasiseks planeerimiseks;
- hindamise meetodid valib õpetaja (näit kontrolltöö, test, arvestus, uurimus, referaat, loovtöö, projekt, praktiline töö);
- kui hindamisel tuvastatakse õpilase poolt kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd või selle tulemust hinnata hindega «nõrk». Tegevust tõlgendatakse vääritu teona ning õpilane kaotab järelevastamise õiguse;
4.4. Kokkuvõttev hindamine:
- kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse- ja aastahinne ning gümnaasiumiklassides kooliastme hinne;
- 1.- 3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtva veerandi- , poolaasta ja aastahindega;
- 1. klassi õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse poolaasta ja õppeaasta lõpus sõnaliste hinnangutega;
- lisaks õppeaines antavale hinnangule annab klassijuhataja kirjeldavas vormis iga lapse arengu ja aktiivsuse kohta hinnangu. Esile tuuakse õpilase edusammud ning arendamist vajavad oskused ja puudused, mis on edaspidi aluseks arenguvestluse läbiviimisel;
- alates 2. klassist hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi 5-palli süsteemis;
4.4.1. Kokkuvõttev veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
4.4.2. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga pannakse välja poolaastahinne mis kujuneb kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
4.4.3. Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk» või kellele on jäetud hinne välja panemata (näit haiguse tõttu), koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (logopeediline abi, sotsiaalpedagoogiline nõustamine) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
4.4.4. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastme hinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk»;
4.5. Aastahinde aluseks 8. klassis on veerandi ja üleminekueksamihinne, kursuse hinde panekul arvestatakse ka selle kursuse jooksul toimunud üleminekueksamihinnet (10., 11. klass). Õpilasele, kellel on mõni veerand või kursus hindamata ja kes pole võlgnevusi sooritanud õppeaasta lõpuks, pannakse aastahinne/ kursusehinne pärast täiendavat tööd.
4.5.1. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne/kursuse hinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava töö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
4.5.2. Õppeainete kokkuvõtvad veerandi-, poolaasta-, kursuse- ja põhikoolis aastahinded kantakse e-kooli ja klassitunnistusele, aastahinded ka õpilasraamatusse.
4.5.3. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
4.5.4. Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi kokkuvõtva kursusehindega. Kursusehinne (35 tundi) pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastme hinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursuse ja kooliastme hinnete alusel;
4.5.5. Kui ainekursuseid on 1 või 2, pannakse kokkuvõttev hinne välja vähemalt 4 hinde alusel;
4.5.6. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastme hinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk»;
4.5.7 Kokkuvõtva hinde võib panemata jätta, kui õpilane on puudunud (põhjusest sõltumata) üle 50% vastava aine tundidest või tal on sooritamata 1/3 planeeritud hinnatavatest õppeülesannetest. Õpilasel on võimalus taotleda õppeperioodi pikendust. Loa ja tähtaja selleks kinnitab aineõpetaja;
4.5.8 Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastme hinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastme hinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastme hinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu;
4.5.9 Gümnaasiumiastmes pannakse kursusehinnete alusel välja lõpuhinne.
5. Hinnangute ja hinnete kirjeldus
5.1. 1. klassis kasutatakse õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel sõnalisi hinnanguid. Sõnalised hinnangud ainetes on: „väga tubli” (VT), „tubli” (T); „saab hakkama” (SH), „vajab harjutamist“ (VH).
5.2. Alates 2. klassist toimub hindamine 5-palli süsteemis (ka valikained). Hinde täpsustamiseks on õpetajal õigus veerandi/kursuse sees hinnet tõsta või alandada 5% ulatuses.
- hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral vastav õppekava nõuetele (90– 100%).
- hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (75–89%).
- hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (50–74%). Kui õpilane saab regulaarset logopeedilist abi või /ja tugiteenust parandusõppe näol, siis võib õpilase töö emakeeles või/ja teistes õppeainetes hinnata rahuldavaks alates 35% õigetest vastustest.
- hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (25–49%).
- hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0–25%).
6. Käitumise ja hoolsuse hindamine
6.1. Põhikoolis (1.–9.kl.) hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust igal veerandil.
6.2. Gümnaasiumiastmes (10.-12. kl.) hinnatakse kord poolaastas ainult käitumist.
6.3. Õpilase käitumise hindamise aluseks on üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine ning LG kodukorra eeskirjade täitmine, sh:
- üldine korrektsus (näit välimus: riietus, meik, soeng)
- käitumiskultuur (sh. verbaalne viisakus)
- suhtlemiskultuur (sh. õpilaste omavaheline suhtlemine)
- koolikohustuse täitmine
- hilinemine (nii õppeülesannete kui ka muude ülesannete täitmine)
- ebaausus (valetamine, võltsimine, vargus)
- käitumine tunnis, kaasatöötamine
- käitumine väljaspool tunde (kooli territooriumil, kooliüritusel, kooliekskursioonil jms.)
- kooli vara hoidmine, korrastamine
6.4. Käitumishinde väljapanekul arvestatakse:
- kaasõpilaste arvamust ja hinnangut
- aineõpetajate arvamust ja hinnangut
- klassijuhataja arvamust ja hinnangut
- struktuuriüksuste ja tugiprotsesside juhtide arvamust ning hinnangut (näit söökla, med. personal)
6.5. Hindamise kirjeldus
6.5.1. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav”.
6.5.2. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumise- ja kõlblusnormide järgiminemine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt, osaleb aktiivselt aine- ja
huvialases tunnivälises tegevuses ning kooli materiaalse õpikeskkonna korrastamises.
6.5.3. Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, osaleb aine- ja huvialases tunnivälises tegevuses ja kooli materiaalse õpikeskkonna korrastamises.
6.5.4. Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist, kelle osalemine aine- ja huvialases tunnivälises tegevuses ja kooli materiaalse õpikeskkonna korrastamises on tagasihoidlik.
6.5.5. Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, kooli kodukorra nõudeid ning ei osale kooli materiaalse õpikeskkonna korrastamisel. Ei allu õpetajate ja lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata ”mitterahuldavaks” ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo ja ebakõlbelise käitumise eest.
6.6. Hoolsuse hindamine
6.6.1. Hoolsuse hinne ei ole sõltuvuses veerandi kokkuvõtvatest hindest. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
6.6.2. Hoolsuse hindega ”eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas, iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatu lõpuni.
6.6.3. Hoolsuse hindega ”hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on hoolikas ja iseseisev, õpib võimetekohaselt.
6.6.4. Hoolsuse hindega „rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
6.6.5. Hoolsuse hindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.
7. Hindamise teavitamine
7.1. LG hindamisjuhend on avalikustatud kooli veebilehel www.lg.edu.ee.
7.2. LG hindamisjuhendit (õpitulemuste hindamise põhimõtted, kord, aeg ja vorm) tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja igal õppeaastal uue veerandi või ainekursuse algul.
7.3. LG hindamisjuhendit (käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted ja kord) tutvustab õpilastele klassijuhataja iga uue õppeaasta algul.
7.4. LG hindamisjuhendit tervikuna tutvustab lapsevanematele klassijuhataja klassi lapsevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
7.5. Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta pidevat tagasisidet aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt.
7.6. Jooksvad hinded tehakse teatavaks e- kooli ja õpilaspäeviku, (vanema soovil ka hinnetelehe) kaudu.
7.7. Kokkuvõtvad hinded fikseeritakse klassitunnistusel.
8. Konsultatsioonide läbiviimine ja järelvastamine
8.1. Igal õpilasel on õigus saada ainealast konsultatsiooni ning talle võimaldatakse järelvastamist.
8.2. Konsultatsiooni ja järelvastamise aeg määratakse aineõpetaja poolt ning avalikustatakse kooli veebilehekülje ja koolisiseste infokanalite kaudu.
8.3. Õpilase osalemise üle peetakse arvestust.
8.4. 7.-9. klassi õpilasel, kellel on kokkuvõttev hinne „puudulik”, on õpetaja ettepanekul järgmisel perioodil konsultatsioonides viibimine kohustuslik;
8.5. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Kokkuvõtva hinde panekul arvestatakse mõlemat hinnet.
8.6. Mõjuva põhjusega puudumise korral tuleb materjal õpilasel omaalgatuslikult õpetajaga kokkulepitud ajal järele teha. Kui õpilane on olnud haige pikema perioodi, on tal õigus saada pikendust tööde sooritamiseks. Aineõpetaja määrab tööde lõpliku tähtaja, mis fikseeritakse e- päevikus märkuste leheküljel. Võlgnevuse puhul jääb kokkuvõttev hinne nii e- päevikus kui ka tunnistusel välja panemata ning märgitakse töö teostamisel tagantjärele. Töö sooritamise tähtaeg märgitakse klassitunnistusele.
8.7. Kui õpilane ei ole mõjuva põhjuseta järeltööle ilmunud, siis kolmandat võimalust enam ei anta;
8.8. Järelvastamise õiguse kaotab õpilane, kes regulaarselt ei tee koduseid ülesandeid, puudub põhjuseta, rikub tunnis töörahu, kasutab tööde teostamisel ebaausaid võtteid, puudub põhjuseta konsultatsioonidest ja kodutöö tundidest.
9. Suulise hinnangu ja hinde vaidlustamine
9.1. Õpilasel, lapsevanemal või tema seaduslikul esindajal on õigus sõnalisi hinnanguid ja hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinnangu või hinde fikseerimist e- päevikus, esitades LG direktorile kirjaliku taotlus koos põhjendustega.
9.2. Hinde vaidlustamist analüüsitaks LG juhtkonnas, kinnitatakse õppenõukogus ja otsusest teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
10. Täiendavale õppetööle jätmine
10.1. Õpilase täiendavale õppetööle jätmise otsustab LG õppenõukogu.
10.2. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekava nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
10.3. Põhikooli klassides jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeaines, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleb välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk». Täiendava õppetöö sooritamise ajakava ja ülesanded vormistab aineõpetaja kirjalikult, esitab kinnitamiseks direktori asetäitjale ja need saadetakse õpilase vanemale allkirjastamiseks.
10.4. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning fikseeritakse e- päevikus selleks loodud lisalehel.
10.5. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine kursuse, aasta või kooliastme hinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
11. Klassikursuse kordama jätmine põhikoolis
11.1. Õpilase klassikursuse kordama jätmise otsustab LG õppenõukogu.
11.2. Õpilase, kellele ei ole määratud täiendavat tööd, üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse enne õppeperioodi lõppu.
11.3. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
11.4. Sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
11.5. Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega jätta klassikursust kordama 1. klassi õpilase, kellel puudus kooli alguseks koolivalmidus ja kes ei suutnud esimese õppeaasta jooksul omandada õppekavas ettenähtud teadmisi ja oskusi.
11.6. 2.-9. klassini võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis kasutatavaid tugisüsteeme.
11.7. Klassikursuse kordamise otsustamisele kaasab õppenõukogu õpilase, tema vanema või õpilase seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses põhjendatakse, millest tulenevalt on tehtud otsus, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
12. Järgmisesse klassi üleviimine
12.1. Põhikooli õpilase järgmise klassi üleviimise otsustab LG õppenõukogu aastahinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
12.2. Põhikoolis (1.-9. kl) viiakse järgmisesse klassi õpilane, (keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle) enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
12.3. 10. ja 11. klassi õpilane, kelle kursuse hinne on „puudulik“ või „nõrk“ sooritab täiendava töö õpetajaga kokkuleppel järgmise kursuse jooksul õppeperioodi sees.
12.4 Täiendavale õppetööle jäetud õpilase üleviimise järgmisse klassi otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
13. Märked e- koolis
Hinded
| Väärtus | Selgitus | Protsent (%) | Puudulik |
| 1 | nõrk | 0- 24 | Jah |
| 2 | mitterahuldav | 25-49 | Jah |
| 3 | rahuldav | 50-74 | |
| 4 | hea | 75-89 | |
| 5 | väga hea | 90-100 | |
| x | Sooritamata hinnatav töö | 0 | Ei / peale 10 päeva Jah |
Puudumised
| Tähistus | Selgitus | Puudumise tüüp |
| - | Põhjuseta puudumine (-) | põhjuseta puudumine |
| + | Hilinemine (+) | põhjuseta hilinemine |
| h | Haige arstitõendiga või vanema teatisega (h) | põhjusega puudumine |
| k | Puudumine kooli esindamise eest ( k) | põhjusega puudumine |
| m | Muud põhjused | Põhjusega puudumine |
| L | Lubatud hilinemine (L) | põhjusega hilinemine |
| V | Vabastatud (lubatud õpetaja loal) (V) | põhjusega puudumine |